Läänemerel liigub igal ajahetkel 2000 laeva, Eesti sadamaid külastab igal aastal pea 12 000. Ideaalis on meil tulevikus kogu meretransport heitmevaba ning nulljalajäljega. Kuidas seda saavutada? Laevade uudsed küttesüsteemid ja energialahendused on juba olemas, küsimus on nende tasuvuses ja erinevate lahenduste kommertsialiseerimise astmes.

Sealt edasi tuleb järgmine ja veelgi suurem samm ehk kogu laevaeehitus, sh nii disain kui ka materjalide elukaar, ning laevade ja sadamate kasutamine süsinikuneutraalselt. Kahtlemata vajab ühiskond selleks ka uusi majandusmudeleid ja süsteeme, mille põhiraamistik ei lähtuks vaid inimese kasumimättast, vaid oleks tasakaalus ja kasumlik kõigi osapoolte vaates.

Puhtalt kasumile orienteeritud ärimudel ei ole kestlik. Rahanumber on ju kahe teraga mõõk: see võib olla tegemata kulutus, millele järgneb hoopis suurem kulu sanktsioonina, see võib aga olla ka investeering, mis hiljem hakkab tulu teenima.

Valik üha dramaatilisem

Iga liigutust meres tasub teha hästi läbimõeldult ja säästlikult. Tihti tähendab see tundmatusse vette hüppamist: olud meres on muutlikud, meri ise pidevas arengus ja kasvamises, kuid inimeste teadmised tasakaalust meres paraku kahanemas.

Läänemere tekkimise ja kujunemise algus jääb 10 000 aastat taha. Liikide migreerumist, kohanemist ja teket mõjutasid tollal ainult looduslikud olud. Tänaseks mõjutab olusid peaaegu täies mahus inimene. Seega võib öelda, et ka kogu vastutus lasub meil. Paraku oleme jõudnud punkti, kus otsuste tagajärgedeks võivad olla - rohkem kui iial varem – vaid elu või surm. Kusjuures viimane tuleb palju lihtsamalt.

Jah, tehnoloogia areneb kohutava kiirusega, aga kelle valitud suunas? Ning kui meie kontakt looduskeskkonnaga kahaneb igas põlvkonnaga, siis kes on lõpuks võimeline arendama tehnoloogiad, mis sobiks meie looduskeskkonda? Sellesse, mida püütakse päästa, kaitsta ja parimal juhul taastada?

Me loeme mere mõtteid

Jõudsalt on levima hakanud termin ’tehnolooduskontakt’, mis sisuliselt tähendab kontakti loodusega läbi nutiseadmete ja ekraanide. Siit kusagilt jookseb ka piir, kus lõpeb unistus ja algab innovatsioon.

Minu väide on, et tuleviku meres aitab meid meri ise. Sensorid hindavad võngete (energiavõnked heaolu võtmes) alusel bioloogiliste liikide seisundit. Kalade ja mereimetajate mälupilte suudetakse visualiseerida ja nähes nende mälestusi, kogemusi ja unistusi, saab ka potentsiaalsetele probleemidele lahendusi otsida.

Infovahetus inimese, looduskeskkonna ja masinate vahel on tulevikus tavapraktika.

Infovahetus inimese, looduskeskkonna ja masinate vahel on tulevikus tavapraktika. Ring saab täis. Kui legendid pajatavad inimestest, kes oskasid lindude ja loomade keelt, ussisõnu ja muud, siis tuleviku meri jõuab ideaalis samasse kohta – punkti, kus oleme tehisintellekti nii kaugele arendanud, et see ei tööta meie või looduse vastu, vaid poolt, kõigi hüvanguks.

Seega: kui inimene ise ei tea, mida loodusel vaja on ja kuidas kõige kiiremini negatiivseid mõjusid vähendada, tuleb panustada looduskeskkonna mõistmisse ja see ’keel’ taas ära õppida. Sest kes oskaks paremini öelda, mis on valesti, kui see, kes kannatab.

Sisuliselt uue suhtluskeele leiutamine oleks aga oskus liita inimestele arusaadaval viisil kokku kõik praeguseks järele jäänud (ja ka taastuvad) ökohüved, hinnates mitte rahanumbrit, vaid nende tegelikku väärtust.

Las mikrojaam võtab otse merest!

Inimene oma maisuses eeldab tihti, et kõik, mida arendatakse, teenivad inimkonna hüvangut. Kuid praegu otsitavad kestlikud ja säästlikud lahendused peaksid hoopis võimaldama elu pikemat jätkumist Maal. Ning ´elusaid osalisi´ on siin hoopis rohkem…

Täiuslikumad, kiiremad, mitmekülgsemad funktsioonid ja omadused võimaldavad mõjutada nii bioloogilist kooslust kui ka ökosüsteemi tervikuna. Sünteetiline bioloogia on jõudsalt arenev tuleviku argipäeva osa, kus liikide disainimisel töötatakse nende DNA järjestusega. Juba mõtleme vetikale, kes kolib paremasse kohta, kui kasvutingimused ei ole enam soodsad või kui lähedusse tekkis tülikas naaber. Oluline on siin tunnetada vastutust ning mitte sattuda kõikvõimsa jumala sündroomi küüsi.

Aga mõelda tuleb tõepoolest suurelt. Üks näide. Senine praktika oskab lämmastikku ja fosforit merest enam-vähem mõistlikult ’välja püüda’ ainult läbi bioloogiliste liikide (bakterid, taimed, vetikad, karbid) kasvatamise. Aga miks see peaks nii olema? 24/7 töötavad mobiilsed mikrojaamad suudavad ju eraldada mereveest liigseid toitaineid aastaringselt, sõltumata liikide kasvuvõimekusest, vegetatsiooniperioodist, päikesest, tuulest või muudest teguritest. Niisamuti ei pea tootmine meres tähendama ainult kalu, karpe, vetikaid ja tuuleenergiat – see maailm on kordades avaram ja mitmekesisem.

Tulevikus peame olema valmis võimaluseks, et ka Eestis saab puhas põhjavesi otsa. Lisaks Läänemere mageveetehasele ei kujuta igapäevaelu elav eestlane aga ette ka ujuvtanklaid, ujuvkasvuhooneid, tehissaari, mobiilseid jäätmeroboteid ega ujuvaid mereobservatooriume.

Torm iseeneses või torm meie jaoks?

Taastumatute ökohüvede – näiteks fossiilkütuste - vastutustundetu kasutamine on viinud meid tänasesse keedupotti, kus protsessid on käivitunud, elavad oma elu ega ole enam inimese kontrolli all.

Selle lihtne näide on üks tavaline torm. Inimese jaoks tähendab see eelkõige ebamugavusi – elektri puudumine, teedele langenud puud, isegi lendavad lehmad, autod ja katused. Kuidas tormid keskkonda mõjutavad ja muudavad, reeglina ei teata. Teemal, miks tormid tekivad ja miks nad nii sagedaseks on muutunud, isegi ei mõelda.

Väljakutseid ning vastuseta küsimusi ongi praegu kordades rohkem kui vastuseid. Jah, ka vastused saabuvad, aga mitte sellest suunast, kuhu on suunatud meie pilk täna. Et olla nende teemade puhul vedur, mitte vagun, pakun õppimisvõimalusena välja kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad Kuressaare kolledžis. See on põneva tulevikuteekonna parim algus.

Sinimajanduse tehnoloogiate õpe on ainulaadne võimalus võtta vastu väljakutse maailma parandamiseks ja olla üks tuleviku mere kujundajatest.

Tutvu TalTechi Kuressaare kolledži õppekavaga „Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad„.

Vastuvõtt TalTechi on juba käimas. Esita avaldus hiljemalt 4. juuli keskpäevaks. Vaata lähemalt: taltech.ee/sisseastujale